Ajaveeb ABC

Ajaveeb kui töövahend?

2006-04-11T13:07:00.000+03:00

Ajaveeb on põnev moodus oma äri või tööd põnevamaks muuta. Mõnus on ju ajaveebist lugeda mõne spetsialisti mõtteid ja lugusid tema eriala köögipoolest.

Kas poleks huvitav, kui sinu enda ülemus peaks ajaveebi - selliseid entusiaste on veel vähe. Firma ajaveeb ei peaks olema üldsegi avalik, vaid näiteks ligipääsetav ainult asutuse sisevõrgust. Selliselt annaks nii mõnegi koosoleku efektiivsemaks muuta - keegi postitab ideee, mida siis teised kommenteerida saavad - lõpptulemusena on koosolekuks juba mingisiugune seisukont välja kujunenud ja sellega jällegi aega võidetud. Seda sama asja saaks teha ka meiliteel - sel juhul puudub aga ülevaade asjade hetkeseisust - keegi kustutab midagi vahelt, mõni kirjasaaja "kaob" cc realt ja arhiiv on laiali mööda kasutajate kirjakaste.

Kuidas siis oma bossile ajaveebi teemaga läheneda? :)

Kindlasti on ta kuulnud ajaveebindusest ja arvab sellest umbes järgmist:

1) blogimine on tegevus, millega töötajad löövad sirgeks tööaega - seega paha
2) ja kes need blogihjad üldse on? - kirjutavad ID kaardist ja kritiseerivad valimisi :) - kahtlane värk
3) ajaveeb ja revolutsioon? - a mul läheb äri niigi hästi, milleks rabeleda ja riskida?

Seega pole mõtet rääkida ajaveebist kui revolutsioonist ja maailmaparandajast - sinu ülemus teab ajaveebindusest läbi meedia juba nii mõndagi - pigem rõhuta järgmist:

1) ajaveebid on juba vana nähtus - tehnoloogi on ammu tuntud ja suurfirmad kasutavad edukalt juba aastaid

2) ajaveeb ei asenda sinu e-posti ja kodulehte - ta annab ühe kommunikatsiooni kanali juurde. traditsioonilised kanalid jäävad alles, kuid miks-mitte olla oma töötajatele/klintidele veel lähemal?

3) ajaveebi tehnoloogia töötab igas arvutis, millega on võimalik kodulehtesid vaadata ja e-posti saata - uued investeeringud on ainult CMS softile - kuid leidub ka tasuta ajaveebi pidamise võimalusi nt blogger.com

4) ajaveebi saab alustada põlveotsas - näiteks tekitada pisike ajaveebike ettevõtte sisevõrku uute ideede kogumise kohaks - kasutajad siis näiteks turundus + tootejuhid ja spetsialistid.

Loe pikemalt.

Kui palju maksab sinu ajaveeb?

2006-04-05T09:34:00.000+03:00

Reuters kirjutab, et AOL ostis hiljuti sellise ajaveebi nagu Weblogsinc. Räägitakse et tehing oli väärt kuni 40 miljonit dollarit.

Selline mees nagu Tristan Louis tegi pisut taustauuringut - ajaveebi väärtus sõltub sellest, kui palju seda lingitakse. Ja kui jagada see 40 miljonit linkide arvuga, saab kätte ühe lingi hinna.

Edasi võib juba iga ajaveebi kohta teha vastupidise arvutuse - linkide arv korrutada lingi hinnaga. Kas see ka vett peab, jääb lugeja enda otsustada. Kuna mängu on segatud ka Technorati mootor, siis mingisugune tõepõhi peaks asjal all olema küll.

Vaata Tristan Louis´i arvutskäiku.

Selle arvutuskäigiu põhjal pakub Dane Carlson väja abivahendi, mis arvutab sinu ajaveebi hinna arvestade selle lingitavust.

Ajaveeb ja privaatsus?

2006-04-04T18:06:00.000+03:00

Kas me ikka teame, millist infot meie kohta netis leidub?
Proovige näiteks Googli otsigusse oma nimi lisada... hämmastav, mida kõike internet mäletab.

Vätame veel ühe näite:

Otto väidab, et kõik mida me temast teame, on tema nimi.

Kasutades pisut neti abi, selgub aga järgmist:

1) Eeneti otsing domeeninime järgi.

2) Kui nimi käes, aitab avalik isikukoodide register ldap.sk.ee, mis annab tulemuseks kodaniku isikukoodi.
Kui isikiukood käes, saame juba edasi toimetada.

3) Pilet.ee lehelt selgub, kas kodanikul on bussipilet aktiivne või sõidab ta äkki see kuu autoga?

4) Ettevõtja otsing näitab kas kodanik ka ärides osaleb.

5) Aga kogumispension? Vastus: Isik on kogumispensioniga liitunud, maksete kinnipidamise algus 01.01.2006

5) Või paneks kodaniku pangakaardi kinni... piisab nimest ja isikukoodist.

Lisaks on meil veel Orkut, Rate ja sada teist keskkonda, kust saab lausa CV inimese kohta kokku panna :)

Lisalugemist:

Eesti olulisemate andmekogude hetkeseis ja pakutavad teenused

EPL artikkel isikukoodide vaba avaldamise kohta

Statistika

2006-04-04T16:01:00.000+03:00

Puhtinimlik uudishimu sunnib inimesi uurima, kes, millal ja kui palju käib tema ajaveebi lugemas. Võimalusi on mitmeid, näiteks Google analytics, OK Kaunter ja Z-Kaunter. Näidsblogile paneme külge Tracksy loenduri.

Visuaalselt päris mõnus on jälgida ka seda, kust sinu ajaveebi lugemas käiakse. ClustrMaps tekitab maailma kaardile täpikesed vastavalt sellele, millisest riigist on külastused tehtud.

Teeni raha

2006-04-04T15:55:00.000+03:00

Google adwords

Google pakub kõigile soovijatele võimalust enda kodulehel/blogis reklaami näidata ning selle pealt tulu teenida. Eriti lihtsaks on tehtud Bloggeriga integreerimine kuna viimane on samuti Google toode :)

Amazon

Amazon on maailma suurim veebipood, kus müüakse pea kõike. Ühtlasi oli Amazon esimene, kes pakkus oma klientidele võimalust teenida raha soovituste pealt (associates program). Näiteks kui Jaan külastab Liisi ajaveebi ja näeb seal soovitust mõnele teda huvitavale raamatule, klikib seal ning ostab selle raamatu Amazonist, siis Liisi saab selle eest raha. Selleks, et saaksid tulu teenida, pead liituma Amazoni associates programmiga.

Sina

2006-04-04T15:41:00.000+03:00

Flickr on lihtne ja mugav võimalus enda pilte organiseerida ning teistele näidata. Flickr Badge annab võimaluse blogi külgribal näidata valikut oma piltidest.

Kui oled Skype’i kasutaja, siis saad vähese vaevaga enda blogis/kodulehel näidata, kas oled parajasti online või mitte. Rohkem infot siin.

Last.fm pakub mugavat võimalust hoida silma peal oma kuulamisharjumustel ning teeb mitmesugust statistikat. Lisavõimalusena saad ka teistele blogis näidata, mis lugusid nädala jooksul kõige rohkem kuulanud oled, lihtsalt viimati kuulatud lood vms. Mõnes mõttes sarnane on Radio.Blog.Club, mis pakub võimalust kohe ka blogisse kuulamiseks muusikat panna.

Ajaveeb atraktiivsemaks

2006-04-04T15:33:00.000+03:00

Mobi pakub võimalust mõne minutiga teha SMS-teenus, kus piiriks on ainult Sinu fantaasia. Kõige lihtsam võimalus on tekitada endale teadetetahvel, kuhu lugejad saavad sõnumeid saata. Seda võimaldab Igaühe m-äri.

Ägedaid taustapilte, helinaid ja mänge saad oma blogis lihtsate vahenditega pakkuda Miisu abil.

Ajaveeb ja autorikaitse?

2006-04-04T12:10:00.000+03:00

Kus iganes esineb loomingulist tegevust, tekib ka soov seda kaitsata kui oma intellektuaalset omandit.

Autoriõigused ja nendega kaasnevad varalised ja muud õigused kehtivad sinu ajavebi sisule ilma, et sa peaksid oma ajaveebi kaitsmiseks midagi ette võtma.

Aga kui sa tahad oma loomingut edasi anda - sul ei ole midagi selle vastu, et keegi seda kasutab? Siiski teatud tingimustel - näiteks tuleb sinu loomingu kasutamisel/esitlemisel ka sinu nimi ära mainida?

Selleks on Creative Commons (CC) litsents.

Creative tähendab tõlkes loomingulisust. CC litsents võimaldab oma loomingut edasi anda kasutamiseks ja võibolla muutmisekski.

Lisades oma ajaveebille CC litsentsi, ei tähenda see seda, et loobud oma õigustest oma ajaveebis avaldatule! Sa pakud oma loomingut kasutamiseks, kuid sead ise tingimused, kuidas seda kasutada võib.

Creative Commons kodukalt saab just endale sobiva variandi valida.

Toome näite

Siin saidil olevad materjalid (pildid ja tekst) on kaitstud autoriõigusega. Piltide ja teksti kasutamist luban Creative Commonsi some rights reserved litsentsiga.
http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/1.0/

1. Kõiki pilte ja tekste siit saidilt võib kasutada mitteärilistel eesmärkidel ilma autorilt luba küsimata.

2. Pilte ja tekste avalikult kasutades tuleb autorile viidata. Et siis nimele ja/või sellele saidile.

3. Kui soov siin olevaid pilte või teksti ärilistel eesmärkidel kasutada (raha teenimiseks), siis tuleb autori luba küsida.

4. Kui kasutad mõnda siit võetud pilti või tekstijuppi oma töös (ka töödeldud kujul), siis peab tulemus olema kõikidele kättesaadav samadel tingimustel, mis siin saidil olevad materjalid.

Vaata, milliseid õigusi saab oma loomingule lisada

Vaata kuidas see kõk toimib

Mis asi on tag?

2006-04-04T02:18:00.000+03:00

Tag - lipik, silt?

Tag on kategooria nimi. Ajaveebnikud võivad oma postitusi, fotosid ja linke siduda suvaliste tag´idega.

Technorati on kõige tuntum tag´ide otsingumootor. See keskkond toetab otsingut huvipakkuvate märksõnade kohta järgmistes blogikeskkondades: Blogger, Typpad, CMS keskkondases nagu Drupal, fotokeskkonnas nagu Flickr ja sotsiaalbookmarkide keskonnas del.icio.us ja sellises põnevas kohas nagu Socialtext.

Tagid on kui sillad erinevate saarte vahel, mis koosnevad tekstist, piltidest ja sotsiaalsetest võrgustikest.

Mine saidile Technorati.com ja proovi mõnda märgusõna tag´ide otsingust. Kasvõi näiteks ajaveeb.

Tag´ide lisamist võiks võrrelda linkimisega - mõlemad lisavad sinu ajaveebile sotsiaalset väärtust.

Kuidas tagida technorati abiga?

Näide koodijupist, mis aitab sinu ajaveebi technoratisse lisada:

href="http://technorati.com/tag/[tagname]" rel="tag">[tagname]

ajaveeb

Samuti on tagide kategoriseerimiselks mitmeid lahedaid gaafilisi vahendeid. Üks neis on Zoomclouds.

Üks eeskujulik sait, mis kasutab tagisid - http://www.photoblogs.org/

Niiet kõik taggima :)

Mis asi on trackback?

2006-04-04T00:34:00.000+03:00

TrackBack on loodud ajaveebide vahelise suhtlemise innustamiseks. Et trackbacki kasutada, peab sinu blogimootor seda ka toetama.

Kuidas see kõik töötab?

1) Jaan ja Liis peavad mõlemad ajaveebi.

2) Jaan loeb Liisi ajaveebist põnevat postitust.
Seepeale lisab ta ka oma ajaveebi uue postituse, kus kommenteeib Liisi postitust.
Kui Jaan saab oma postitusega valmis, siis pingib ta Liisi ajaveebi, et teda teavitada omapoolsest tagasisidest.

3) Selle peale tekib Liisi ajaveebi viide Jaani postitusele.

Loe trackbacki kohta pikemalt Wikist.

Trackbacki võttis esimesena kasutusele selline blogimootor nagu Movable Type.

Ja vaata siit kuidas Tehnokratt trackbackib Ross Mayfields´i artiklit "Editorial Structure and Social Media"

Mis asi on podcast?

2006-04-03T01:17:00.000+03:00

Podcasting (sõnast broadcasting – ringhääling ) võimaldab arvutis jooksval programmil märgata interneti lehekülgedele lisandunud raadiosaateid ja muusikafaile ning neid sarnaselt meililugemisprogrammile automaatselt kasutaja arvutisse või MP3-mängijasse laadida. Podcasting põhineb laialtlevinud RSS standardil.

Mõnus on tõmmata kesköine raadiosaade MP3-mängijasse ja siis kasvõi hommikul autos kuulata.

Tahan ka!

Kõige lihtsam on kasutada sellist vabavara nagu Juice! mille saad siit http://juicereceiver.sourceforge.net/

Värkseima versiooni Win, Mac ja Linux jaoks leiab Juice projekti kodulehelt Sourceforge's klikkides sobiliku operatsioonisüsteemi logole. Juice on GPL-litsentsiga vaba tarkvara, seda võib julgelt kasutada nii kodu- kui tööarvutis ilma sentigi maksmata.

Saateid tellida saab mitut moodi, tõenäoliselt levinuim viis on see, et leiad sind huvitava saate veebilehelt lingi nende podcastile (vahel tekstilink, vahel oranzh nupp kirjaga RSS, XML või POD)

Näiteks Tehnokrati raadiosaateid saab tellida kui iPodder´isse lisada järgmine link http://podcast.kolhoos.ee/podcastrss?podcast=tehnokratt&format=mp3

Podcasti tekitamiseks vajalik varustus: arvuti, mikrofon, soft millega heli salvestada, veebileht (RSS toega) kuhu välja panna.

Kuula!
• itconversations.com – minu isiklik lemmik, kust saab IT teemalisi raadiosaateid ning skype vestlusi otse Silicon Valleyst

• Uusi podcaste leiab saitidelt ipodder.org ja podcastalley.com

Mis asi on RSS?

2006-04-03T00:25:00.000+03:00

Maailmas on miljoneid ajaveebe... ka oma lemmik ajaveebide läbiklikkimiseks kulub teinekord rohkem aega kui võiks.

RSS (Really Simple Syndication) võimaldab kiirelt teda saada sinu lemmik ajaveebide viimastest postitustest.

Kuidas ma seda kasutada saan?

Enamus saitidel, mis kasutavad RRS-i on see märgistatud oranži nupukesega.

Üks võimalus RRS-i pealt kasu lõigata on installeerida oma arvutisse RRS feedreader.

Näiteks Feedreader.

1) installeeri feedreader
2) lisa sinna oma lemmik ajaveebide RSS või ATOM aadressid
Selle ajaveebi ATOM feed on:
http://ajaveebseminar.blogspot.com/atom.xml
3) feedreader töötab sarnaselt meililugemisprogrammiga tõmmates määratud ajavahemiku tagant alla valitud ajaveebidest viimased sissekanded

RSS feede loeb ka näiteks Firefoxi lisavidin Sage ning samuti Google personaliseeritud deskdop.

Kuidas teha ajaveeb nähtavaks?

2006-04-03T00:04:00.000+03:00

Enamasti kirjutatakse ajaveebi põhjusel, et keegi ka seda loeks. Pakub ju pinget kui sinu esitatud teemat keegi loeb ja seda ka võibolla kommenteerib.

Ajaveebi saab nähtavaks teha näiteks nii:

1) Kirjutad teemadel ja kasutad märksõnu (tag), mis otsingumootorite kasutajatele võiksid huvi pakkuda: nt bush, microsoft, ipod jne.

2) Lingid oma ajaveebi sõprade ajaveebe. Sel juhul on lootust, et keegi ka sinu ajaveebi lingib.

3) Lisad oma ajaveebi mõnda kataloogi nagu:

http://www.technorati.com/signup/
Currently tracking 33.1 million sites and 2.2 billion links.
Siin võimalik ka märksõnu lisada (tag)

Eesti oma blogikataloog blog.tr.ee
Hetkel 658 ajaveebi

4) Kommenteerid ägedamaid ajaveebe ja jätad oma kontaktandmed (link sinu ajaveebile). Sel juhul on samuti lootust, et keegi sinu ajaveebi lugema juhtub.

Tahan ka ajaveebi?

2006-04-02T23:24:00.000+03:00

Kõige lihtsam on alustada näiteks blogger.com profiiliga.

Kui soovitakse juba omanäolisemat ajaveebi, siis on selleks on vaja teha vaid kolm sammu:

1) registreerida domeen - .ee (eenet) või .com
Igale eestis registreeritud äriühingule on üks .ee domeen tasuta.
2) otsida kodulehe majutaja, kes võimaldab dünaamilist kodulehte majutada - näiteks elion :)
3) Valida välja blogimootor
Tänapäeval pakutakse vabavarana blogimootoreid:

- Movable Type näiteks Teller
- Wordpress näiteks Sepp
- Pixelpost näiteks Tarmo

4) Installeerida blogimootor teenusepakkuja serverisse ja võibki blogima hakata :)

Eesti Ajaveeb 2006

2006-04-02T23:06:00.000+03:00

Sel kevadel valiti Eestis esimest korda parimaid ajaveebe. Von Krahli teatri baaris selgusid 22. märtsi õhtul Eesti esimese ajaveebide konkursi «Eesti Ajaveeb 2006» võitjad.

Üks konkursi eesmärke on tekitada Eesti pressipreemia konkursi kõrvale võistlus, mis annaks enesenäitamise võimaluse ka neile sõna- ja fotomeistritele, kes trükimeedias oma loomingut ei avalda.

Sarnaseid konkursse korraldatakse ka mujal maailmas http://2006.bloggies.com/

Vaata lähemalt ajaveeb.ee

Kuula Kuku raadio intervjuud parima ajaveebi omanikuga, kelleks valiti Kaarel Nurk oma foto ajaveebiga The Supersnap.

Blogosfäär - virtuaalne maailm

2006-04-02T21:52:00.000+03:00

Blogimaailm ei tähenda pelgalt teismeliste maailmavalulisi päevikuid stiilis "täna ärkasin vara, jõin kaks tassi cappucinot ära...", vaid ajaveebi peavad ka oma ala spetsialistid.

Meediateemalistest tuntuim on ilmselt Priit Hõbemäe meediaeetika blogi Meka - http://meediaeetika.blogspot.com/

Fotoajakirjandusest subjektiivselt kirjutab Erik Prozes aadressil - http://www.blog.ee/protsess/

Blogivad ka poliitikud: sotsiaaldemokraatlik erakond - http://sotsdem.blogspot.com/ ja näiteks Silver Meikar - http://www.meikar.ee/

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond on oma tegevuse vahendamiseks valinud just ajaveebi - http://svos.blogspot.com/

Samuti leidub palju lahedaid fotoblooge. Äripäeva fotograafid - Andras Kralla fotoblogi aadressil http://www.pilleriin.ee/roco/ ja Raul Mee fotoblogi aadressil http://www.pilleriin.ee/darius/.

Ühe tallinna tüdruku seiklused Voronezist Pariisini http://maria.jabber.ee/ ja Rebaseonu seiklused Aafrika mandril - http://www.rebaseonu.net/go/aafrika/.

Mis on ajaveeb?

2006-04-02T21:15:00.000+03:00

ajaveeb (ka: blogi; inglise keeles weblog, lühendatult blog 'veebipäevik') on interneti rakendus, mis sisaldab perioodilisi ajamärkega postitusi internetileheküljel. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses. Sellised leheküljed on üldjuhul kätte saadavad kõigile interneti kasutajatele.

Ingliskeelne sõna blog on tulnud tarvitusele eelkõige seepärast, et sõna weblog hakati tihti segamini ajama väljendiga web log mis tähendab server log.

Ajaveeb toimib nagu isiklik päevik, millese võib postitada üks inimene või kogu firma töötajaskond. Paljud ajaveebid lubavad lugejal kirjutada ka avalikke kommentaare vastukajaks postitustele.

Ajaveebi kasutatakse ka oma ajakirjanduslike võimete proovilepanekuks, sinna kirjutatakse isiklikke arvamusi, selgitatakse oma arusaamu ja väljendatakse oma seisukohti.

Et viitamise probleem on ajaveebis suhteliselt tähtis, siis enamik ajaveebe loob staatilisi internetilehekülgi arhiivi koostamiseks ja hoidmiseks. Viimaseid postitusi ja teemasid esitatakse üldjuhul ka RSS-, XML- või ATOM-formaadis, et lugeda spetsiaalsete "feed reader"- programmidega.

allikas: Vikipeedia